Kandidaatide tutvustused

Kandidaat nr 101

Arto Saar

Mis seob Sind Järva-Jaaniga?

Olen elanud Järva-Jaani vallas alates 1994. aastast kui kolisime emaga siia Pärnumaalt. Esialgu elasime Metstagusel ning hiljem alevis. Nende pea 20 aasta jooksul olen endale siin juured alla saanud ning tunnen ennast päris kohalikuna. Olen loonud siin pere ning ka edaspidine elu on plaanis Järva-Jaanis veeta.

Mis haridust omate ning mis tööd teete?

Lõpetasin Järva-Jaani Keskkooli 2000. aastal olles 17 aastase lõpetajana ilmselt üks noorimaid lõpetajaid ajaloos. 2003. aastal lõpetasin Tartu Ülikooli Pärnu kolledži ning peale seda asusin kohe tööle Järva-Jaani vallas arendusnõunikuna. 2007-2009 olin Järva Maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja ning alates 2009. aasta novembrist Järva-Jaani vallavanem

Kuidas olete seni Järva-Jaani valla juhtimisega seotud olnud?

Olen olnud vallavalitsuse liige mitmeid aastaid ja seda ka ajal kui töötasin maavalitsuses. Olen kuulunud kultuurikomisjoni ning juhtinud Järva-Jaani Noorteklubi. Eelmistel valimistel pääsesin volikokku ning seejärel valiti mind vallavanemaks ja pidin volikogu liikmeõigused peatama.

Miks kandideerite ning mille eest kõige rohkem seisaksite kui pääseksite volikokku?

Olles valimisliidu vallavanema kandidaat olen valmis jätkama seda huvitavat tööd. Tahan arendada Järva-Jaanit kui enda kodukohta ja seista selle eest, et meie noortel oleks kuhu tagasi tulla. Et neil oleks võimalik üürida elamispinda ning realiseerida oma ettevõtlikkust. Et meil oleks mitmekesine elukeskkond ning kus on võimalik ennast teostada kõikidel elanikel. Et meie eakatel oleks võimalik kodukandis väärikalt pensionipõlve pidada ning et Järva-Jaani vald oleks tuntud üle Eesti.

Kandidaat nr 102

Margus Vaas

Mis seob Sind Järva-Jaaniga?

Järva-Jaaniga olen olnud seotud kogu oma teadliku elu. Minu vanemad on pärit Järva-Jaani vallast ja elavad  Järva-Jaanis. Alustasin kooliteed Järva-Jaanis, olen lõpetanud Järva-Jaani Keskkooli. Elan ja töötan tänaseni Järva-Jaanis, kuigi  on olnud töö- ja elukoha pakkumisi ka kaugemal, aga ma pole siit lahkunud, sest pean Järva-Jaanit oma kodukohaks.

Mis haridust omate ning mis tööd teete?

Olen lõpetanud: Järva-Jaani Keskkooli, Paikuse Politseikooli, Sisekaitseakadeemia ning oman kõrgharidust. Töötan Lääne prefektuuri, Paide politseijaoskonna, Järva-Jaani konstaablijaoskonnas piirkonnavanemana.

Kuidas olete seni Järva-Jaani valla juhtimisega seotud olnud?

2002-2005 vallavolikogu liige ja volikogu revisjonikomisjoni esimees.
2005-2009 vallavolikogu liige, volikogu revisjonikomisjoni esimees, eelarve- ja majanduskomisjoni liige, turvalisuse ja korrakaitsekomisjoni liige.

2009-2013 vallavolikogu esimees ja haldusreformikomisjoni esimees.

2009-2013 olen valla esindajana olnud tegev: Järvamaa Omavalitsuste Liit MTÜ volikogu- ja revisjonikomisjoni liikmena, Eesti Maaomavalitsuste Liit volikogu liikmena ning valitud Järvamaa kohalike omavalitsuste esindajana Järvamaa Ühistranspordi Keskus MTÜ juhatuse liikmeks.

Miks kandideerite ning mille eest kõige rohkem seisaksite kui pääseksite volikokku?

Kandideerima mind varem ja ka nüüd on ajendanud soov kaasa rääkida oma kodukoha arengus. Ühte ja ainsat asja, mille eest volikogus seista on raske välja tuua, vallas peaks jätkuma tasakaalustatud areng läbi koostöö. Otsuste tegemisel tuleb arvestada kõigi huvigruppide huvidega. Kuigi Järva-Jaani alev on vallas suurim haldusüksus, tuleb kindlasti jätkata külaelu arendamist, mille ühe valdkonnana nimetaksin külade tiheasustusalade vee- ja kanalisatsioonitrasside väljaehitamist. Jätkuma peavad noortekeskuse ja päevakeskuse toetamine. Eakatele vajaduspõhiste teenuste edasiarendamine sh hooldekodu teenus, kas munitsipaal- või eraettevõtluse vormis, sest vajadus selleks tundub olemasolevat. Kultuuri- ja spordivõimalused vallas kohapeal peavad veelgi avarduma, mille üheks väljundiks spordivaldkonnas võiks olla Järva-Jaani – Karinu kergliiklustee ehitamiseks võimaluste leidmine läbi kaasrahastamise. Kindlasti seisaksin selle eest, et meie lastel oleks võimalus omandada haridust sh keskharidust võimalikult omakodukoha lähedal ning lasteaias jätkuks kohti eelkooliealistele. Jätkuma peavad avatud vallajuhtimine ning suhtumine, et vald on ettevõtjate jaoks, mitte vastupidi. Järva-Jaani on ida- ja põhja järvamaa ajalooliselt väljakujunenud keskus sh olnud kihelkonnakeskuseks ning pole ka tänapäeval mõne naaberomavalitsuse tagamaa ja sellepärast seisaksin kindlasti selle eest, et Järva-Jaani jääks keskusena kestma ka tulevikus.

Kandidaat nr 103

Ülle Kallakmaa

Mis seob Sind Järva- Jaaniga?

Olen sündinud ja kasvanud Järva- Jaanis.

Mis haridust omate ning mis tööd teete?

Olen lõpetanud Tallinna Ülikooli Rekreatsioonikorralduse eriala.

Töötan Järva- Jaani lasteaias Jaanilill direktorina.

Kuidas olete seni Järva- Jaani valla juhtimisega seotud olnud?

Olen Järva- Jaani vallavolikogu liige ja keskkonnakomisjoni esimees. Kuulun ka hariduse- ja kultuurikomisjoni.

Miks kandideerite ning mille eest kõige rohkem seisaksite kui pääseksite volikokku?

Soovin olla aktiivne kogukonna liige ja rääkida kaasa meie valda puudutavatel teemadel.

Südamelähedased on haridusteemad, keskkond ja tervisesport.

Mulle on oluline: jätkata Järva-Jaani lasteaia ning koolikeskkonna parendamist, tagada igale lapsele lasteaiakoht, heakord ja puhas looduskeskkond, vaba aja sisustamise võimaluste olemasolu kõigile valla elanikele.

Kandidaat nr 104

Silva Kärner

Mis seob Sind Järva-Jaaniga?

Olen Järva-Jaaniga seotud abiellumisest saadik, nüüd juba 37 aastat. Praeguses Järva-Jaani vallas asus ka minu vanavanemate majapidamine Eesti I iseseisvusajast alates kuni 1949.aasta küüditamiseni. Järva-Jaanis on elanud ka minu onu ja vanaonu.

Oma töö ja huvitegevuse olen sidunud Järva-Jaani kohaliku elu arendamisega, olles osaline nii hariduselu suunamisel kui ka rahvakultuuri propageerimisel ja kodukoha ajaloo uurimisel.

Mis haridust omate ning mis tööd teete?

Oman pedagoogi ja psühholoogi kutset, mis nõuavad kõrgharidust. Pedagoogilste uurimustega olen tegelenud 1990st aastast alates ning seetõttu oli mul võimalus omandada Tartu Ülikoolis ka pedagoogika teadusmagistri kraad 1999. aastal. Uurimiste valdkonnas osalen hetkel vabariiklikus töörühmas, kus on tähelapanu all lapse heaolu küsimused.

Psühholoogia on olnud rohkem hobivaldkond, millega aeg-ajalt olen tegelenud, kolm aastat olen koolipsühholoogina ka töötanud.

Töötan Järva-Jaani Gümnaasiumi õppealajuhataja ametikohal ning erinevate tegevuste valdkond selles ametis on väga suur. Iga-aastaselt koostan sisehindamise  aruande õppekasvatustöö alal, juba kevadel tuleb hakata planeerima uut õppeaastat ja õppekorraldust (tundide jaotamine, tunniplaani koostamine), hetkel on tähelepanu all ka uus õppekava, mis nõuab korrigeerimist, kuna seadused hariduse valdkonnas muutuvad. Juhtkonna ülesandeks on ka töö kooli arengukavaga, kuna sellest tulenevalt koostatakse septembris  kooli üldtööplaan uueks õppeaastaks. Õppealajuhataja tööks on ka õppetöö planeerimine hariduslike erivajadustega lastega, kes ei suuda tavaklassiga koos oma õpijõudlust tagada. Siinkohal on oluline koostöö klassijuhatajate ja lastevanematega ning tugispetsialistidega.  Juba detsembris- jaanuaris algab gümnaasiumi riigieksamite ja põhikooli lõpueksamiteks ettevalmistuste tegemine ning aastaringselt teen kokkuvõtteid veerandite lõikes õpilaste õppeedukusest. Pean arvestust ka õpilaste saavutuste üle, millega on esindatud kooli kogu õppeaasta jooksul.Õppealajuhatajale alluvad kõik õpetajad.

Kuidas olete seni Järva-Jaani valla juhtimisega seotud olnud?

Olen olnud Järva-Jaani vallavalitsuse liige  1999- 2002 ning kuulunud kaks viimast koosseisu Järva-Jaani vallavolikokku, olles samas ka haridus- ja kultuurikomisjoni esimees (2005- 2009, 2009- 2013). Viimases koosseisus on  mulle omistatud vallavolikogu aseesimehe nimetus, kuigi tööülesandeid selles ametis on olnud vähe.

Miks kandideerite ning mille eest kõige rohkem seisaksite kui pääseksite volikokku?

Olen otsustanud kandideerida viimast korda kohaliku omavalitsuse volikokku, kuna leian, et noorte kõrval peab olema ka vanemate inimeste esindus. Kiires ja muutuvas ajas ning lennukaid ideid realiseerides ei panda alati tähele meid ümbritsevaid vajakajäämisi keskkonnahoius, suhtlemises, keelekasutuses, aga ka suurte kultuuri- ja haridusürituste korraldamisel. Seetõttu on minu sõnumiks: märka ja ütle!

Toetudes oma kogemustele ning tööle  noortega, olen valmis panustama teadmistega  ning oskustega valla haridus- ja kultuurielu mitmekesistamisele ning aitama kaasa turismipiirkonnaks arenemisele.

Kandidaat nr 105

Silvia Nilbe

Mis seob Sind Järva-Jaaniga?

Elan ja töötan Järva-Jaanis nüüdseks juba 22 aastat. Järva-Jaani on mulle koduseks saanud. Oma töö tõttu tunnen peaaegu kõiki siin elavaid inimesi.

Mis haridust omate ning mis tööd teete?

Mul on Tartu Ülikoolist saadud kõrgem haridus ja lõpetamisest alates olen töötanud 

Järva-Jaanis arstina, alates 1997.aastast perearstina.

Kuidas olete seni Järva-Jaani valla juhtimisega seotud olnud?

Olen kuulunud Järva-Jaani Vallavolikogusse alates 2002.aastast.

Miks kandideerite ning mille eest kõige rohkem seisaksite kui pääseksite volikokku?

Pikaaegse volikogu töös osalejana olen tuttav nii saavutuste, pooleliolevate projektide kui ka tulevikuplaanidega vallas.  Eelkõige tegeleksin volikogus sotsiaalküsimustega. Toetan                      kohapealse arstiabi jätkumist ja sotsiaalelamispinna loomist vähest kõrvalabi vajavatele vanuritele.

Kandidaat nr 106

Meelis Mändla

Mis seob Sind Järva-Jaaniga?

Olen elupõline Järva-Jaanikas

Mis haridust omate ning mis tööd teete?

Olen õppinud Järva-Jaani Keskkoolis, seal sain põhihariduse, 1981. aastal lõpetasin Tihemetsa Sovhoostehnikumi mehaaniku eriala. 1982 aastast alates olen töötanud põllumajanduses, algselt Järva-Jaani kolhoosis mehaanikuna, hiljem ühistute moodustamise ajast Paistevälja OÜ juhatuse liikmena. Viimased kolm aastat olen olnud selle ettevõtte tegevjuht.

Kuidas olete seni Järva-Jaani valla juhtimisega seotud olnud?

Olen olnud nelja volikogu koosseisu liige. Olen olnud noortekomisjoni esimees, volikogu ase-esimees ja eelarvekomisjoni esimees. Praeguses volikogus juhin eelarve ja majanduskomisjoni.

Miks kandideerite ning mille eest kõige rohkem seisaksite kui pääseksite volikokku?

Eelkõige seisaksin selle eest, et vald oleks jätku- ja haldussuutlik ning et valla ja ettevõtjate koostöö suureneks veelgi.

Kandidaat nr 107

Katrin-Helena Melder

Mis seob Sind Järva-Jaaniga?

EELK Järva-Jaani koguduse täiskogu valis mind 28. septembril 2003. aastal koguduse õpetajaks ja olen sellest ajast peale kogudust ja kogukonda siin vaimulikult teeninud ja pean Järva-Jaanit ka oma kodukohaks.

Mis haridust omate ning mis tööd teete?

Olen lõpetanud EELK Usuteaduse Instituudi usuteaduse eriala ja pastoraalseminari ning mind on ordineeritud vaimulikuks. Lisaks olen lõpetanud EELK Usuteaduse Instituudi akadeemilise usuteaduse magistriõppe ning religiooniõpetuse õpetaja kutsekoolituse. Töötan EELK Järva-Jaani Ristija Johannese koguduse õpetajana, Järva-Jaani Gümnaasiumi kunstiajaloo, filosoofia ja kultuuriloo õpetajana ning EELK Misjonikeskuse Kiriku kaastööliste koolituse projektijuhina.

Kuidas olete seni Järva-Jaani valla juhtimisega seotud olnud?

2010. aastast olen Järva-Jaani valla haridus- ja kultuurikomisjoni liige ja osalenud seeläbi valla haridus- ja kultuurielus. Kiriku ja koguduse elu organiseerides olen püüdnud teha võimalikult palju koostööd valla erinevate asutustega, kuna ühe väikese paiga edenemise jõud seisneb ikka ühises töös. Erinevate projektide läbi oleme parandanud Järva-Jaani kiriku, meie pühakoja ja ühtlasi ka arhitektuurimälestise, seisukorda. Kirik ja pastoraat on Järva-Jaani alevis, nii kohalike elanike kui ka meie valda külastavate inimeste, sagedasteks vaatamisväärsusteks.

Miks kandideerite ning mille eest kõige rohkem seisaksite kui pääseksite volikokku?

Seisan hea koostöö jätkumise ja parandamise eest valla erinevate asutuste vahel. Töö volikogus aitab mind paremini mõista ja näha neid võimalusi, kus kirik saab kaasa aidata valla elu edendamisel. Seisan väga hea hariduse omandamise, sotsiaalhoolekande ning kultuuri- ja ajalooväärtuste säilitamise ja parandamise eest meie vallas.

Kandidaat nr 108

Allar Arusalu

Mis seob Sind Järva-Jaaniga?

Olen Järva-Jaani elama asunud 1980 aastal, siin hariduse saanud ja siin ka pere loonud. 1993 aastast alates teenin leiba FIE-na.

Mis haridust omate ning mis tööd teete?

Olen lõpetanud Järva-Jaani Keskkooli 1987 aastal. Oman FIE- na põllumajandusettevõtet, mis tegeleb piimakarja-ja teraviljakasvatusega. Tegelen selle ettevõtte juhtimisega ja olen hõivatud igapäevaselt 10 ametiga.

Kuidas olete seni Järva-Jaani valla juhtimisega seotud olnud?

Olen kuulunud  kahte Järva-Jaani volikogu koosseisu. Sellele eelnes periood Järva-Jaani Vallavalitsuse koosseisus. Hetkel olen tegev turvalisuse-ja korrakaitsekomisjoni esimehena, lisaks  kuulun lihtliikmena eelarvekomisjoni ja revisjonikomisjoni. Olen tegev ka OÜ Järva-Jaani Teenus juhatuse liikmena.

Miks kandideerite ning mille eest kõige rohkem seisaksite kui pääseksite volikokku?

Olles igapäevaselt tegev väikeettevõtjana annan endale selgelt aru kui raske on tegelikult läbi lüüa „väikesena“, olgu siis tegemist ettevõtlusega, omavalitsusjuhtimisega, või millega iganes millega siin elus rinda pista tuleb. Siit ka minu esimene sõnum, „seisan valdade liitumise poolt“.

Teiseks, igatsen taga kunagisi Järva-Jaani kolhoosi aegseid aegu, millal spordiga oli hõivatud vaat et pea iga teine perekond meie kogukonnast. Siit ka minu teine sõnum, „ terves kehas terve vaim“, tuleme jälle välja(õue) sportima ja ehitame välja Võllaste terviserajad.

Loomulikult ei saa unustada ka kohalikku kultuurielu ega muid sotsiaalses mõttes tähtsaid küsimusi, kuid siinkohal tuleb tõdeda, et see jäägu juba teiste tõsiste tegijate pärusmaaks. 

Eelpool käsitletu oleks vastus ka küsimusele miks kanditeerida kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel ja annan endast kõik, et need küsimused saaks ka lahendatud.

Kandidaat nr 109

Liivi Nuut

Mis seob sind Järva-Jaaniga?

Õppisin 11 aastat Järva-Jaani Keskkoolis. Minu lapsed on õppinud siin koolis. Peale elukutse omandamist asusin tööle Järva-Jaani.

Mis haridust omate ning mis tööd teete?

Oman kõrgharidust ning töötan OÜ Paistevälja loomaarstina

Kuidas olete seni Järva-Jaani valla juhtimisega seotud olnud?

Olen olnud valla sotsiaalkomisjoni liige. Praegu olen volikogu liige ja sotsiaalkomisjoni esimees.

Miks kandideerite ning mille eest kõige rohkem seisaksite kui pääseksite volikokku?

Kandideerin volikokku kuna vallas toimuv ei jäta mind ükskõikseks. Ja kui pääsen volikokku, siis tegeleksin ikka rohkem sotsiaal- ja haridusprobleemidega ning keskkonnaküsimustega.

Kandidaat nr 110

Hille Nugis

Mis seob sind Järva-Jaaniga?

Olen elanud kogu oma elu Järva-Jaani vallas: käisin siin koolis ja nüüd õpivad siin minu 3 last.

Mis haridust omate ning mis tööd teete?

Olen lõpetanud Eesti Põllumajanduse Akadeemia raamatupidamise ja –analüüsi eriala. Töötanud aasta J-Jaani kolhoosis raamatupidajana ja kümme aastat panganduses. Praegu olen kodune, tegelen tööotsinguga.

Kuidas olete seni Järva-Jaani valla juhtimisega seotud olnud?

Ei ole seni seotud olnud.

Miks kandideerite ning mille eest kõige rohkem seisaksite kui pääseksite volikokku?

Kandideerin, et anda oma panus valla arengusse. Kõige rohkem seisaksin külades elavate inimeste eest, et maal paraneks elukeskkond ja hoogustuks külaseltside tegevus.

Soovin, et meie vallas säiliks gümnaasium ja Karinu külast  Järva-Jaani saaks liikuda ka mööda turvalist kergliiklusteed.

Kandidaat nr 111

Tene Metsma

Mis seob Sind Järva-Jaaniga?

Olen Järva-Jaanis sündinud, kasvanud, õppinud ja nüüd ka töötan siin.

Mis haridust omate ning mis tööd teete?

Olen lõpetanud Järva-Jaani Gümnaasiumi ja töötan Järva-Jaani Valla Avatud Noortekeskuses noortejuhendajana.

Kuidas olete seni juhtimisega Järva-Jaani valla seotud olnud?

Ei ole seni Järva-Jaani valla juhtimisega seotud olnud.

Miks kandideerite ning mille eest kõige rohkem seisaksite kui pääseksite volikokku?

Kandideerin volikokku, et koduvalla arengus midagi ära teha ja kaasa rääkida.

Kuna olen otseselt seotud noortega, siis seisaksin noorte heaolu ja arendavate tegevuste eest.

Kandidaat nr 112

Elgar Kõll

Mis seob Sind Järva-Jaaniga?

Olen sündinud ja kasvanud Järva-Jaanis ning kavatsen siin üles kasvatada ka oma lapsed.

Mis haridust omate ning mis tööd teete?

Oman keskharidust. Olen juhatuse liige väikeettevõttes, mis tegeleb teedeehitusega.

Kuidas olete seni Järva-Jaani valla juhtimisega seotud olnud?

Otseselt valla juhtimisega seotud ei ole olnud, kuid olen alati huvi tundnud Järva-Jaani valla käekäigust.

Miks kandideerite ning mille eest kõige rohkem seisaksite kui pääseksite volikokku?

Soovin koduvalla arengus kaasa rääkida ja midagi ka ära teha. Leian, et kaks valdkonda, mis omavad olulist rolli valla arengus, on ettevõtlus ja noored. Volikokku pääsedes seisaksin ettevõtluse arendamise- ja noorte huvide eest.

Kandidaat nr 113

Priit Dieves

Mis seob Sind Järva-Jaaniga?

Järva-Jaaniga seob mind minu uus kodu, töökoht ja iga aastaga laienev sõprade ning tuttavate ring. Järva-Jaani on ilus ja sõbralik koht Eestimaa peal.

Mis haridust omate ning mis tööd teete?

Olen lõpetanud Tartu Ülikooli Filosoofiateaduskonna ning oman magistrikraadi ehk kõrgharidust. Töötan kohalikus koolis õpetajana ning õpetan kohalikele lastele ajalugu ja ühiskonnaõpetust.

Kuidas olete seni Järva-Jaani valla juhtimisega seotud olnud?

Siiamaani ei ole Järva-Jaani valla juhtimisega otseselt seotud olnud. 2011. aasta suvel tegin arengukavasse paar ettepanekut. Üldiselt olen end valla juhtimisega kursis hoidnud.

Miks kandideerite ning mille eest kõige rohkem seisaksite kui pääseksite volikokku?

Kandideerin Järva-Jaani vallavolikokku eelkõige kolmel põhjusel:

1.      Mulle tehti vastav ettepanek valimisliidu juhtfiguuride poolt – ju leitakse minus piisavalt potentsiaali olemaks kohalikuks poliitikuks ning osalemaks valla juhtimisel;

2.      Tahan õppida tundma kogu seda protsessi – kohalike omavalitsuste valimisi, tööd kohalikus vallavolikogus ja üleüldse poliitikute maailma. Lõppude lõpuks olen ju ikkagi ühiskonnaõpetuse õpetaja!;

3.      Tahan kasutada võimalust rääkida kaasa Järva-Jaani valla juhtimises, sest meile – eestlastele on see harukordne. Viimase 800 aasta jooksul oleme olnud iseseisvad ainult 43 aastat, mistõttu peame kasutama iga päeva selleks, et meie vabadus ja iseseisvus veel püsiks.

Kui pääsen volikokku siis seisan kõige rohkem nõrgemate eest – eelkooliealised lapsed, koolinoored ja pensionärid – sest aidates neid, aitame tervet kogukonda. Veel seisan Järva-Jaani Gümnaasiumi säilimise ja arendamise eest. Samuti teen kõik, et Järva-Jaanis oleks terve, sõbralik ja turvaline kogukond.